The effect of wood ash on the growth of silver birch (betula pendula Roth.) on a Pindi cutaway peatland

Eestis on rekultriveerimata freesturbaväljakuid ligikaudu 10 000 ha. Jääksoo ei seo õhust süsinikdioksiidi ja selle talletamist turbasse ei toimu, vastupidiselt looduslikule soole, mis on peamine süsihappegaasi siduja. Ammendatud freesturbaväljad on Eestis suurimad kasvuhoonegaaside allikad. Jääksoos ei taastu taimkate väga pika aja jooksul, kuna on eemaldatud toitainerikas pealmine turba kiht ning soole iseloomulikud taimed on hävinud ja niiskusrežiim rikutud. Üks perspektiivikas jääksoode rekultiveerimise viis on metsastamine. Turbapinnase toitaine sisalduse parandamise üheks viisiks on väetamine K, P rikka puutuhaga, mis samal ajal aitab taaskasutada kütuse kasutamisest järele jäävaid jäätmeid. Käesoleva töö eesmärk on uurida puutuha väetamise mõju puude kasvule ning selgitada välja sobivaim tuhakogus kase kasvu stimuleerimiseks jääksoos. Töö käigus mõõdeti Pindi katsealal kolmel erinevate puutuhakogustega (8, 10 ja 15 t/ha) väetatud katsealadel kaskede kasvuparameetreid ja oluliste toitainete sisaldust turbas ning võrreldi neid kontrollala tulemustega. Katsete tulemusel selgus, et puutuhk tõstis oluliselt pH taset ja toitelementide (N, K, P, Ca, Mg) sisaldust turbas. Optimaalne puutuha kogus kase kasvu stimuleerimiseks on 10 t/ha. Sellel alal oli kõrguskasv 5,8 korda suurem kontrollala puude kasvust, juurdekasv 77 cm võrra suurem ning juurekaela diameeter suurenes 5,9 korda. Puutuhaga väetamine stimuleeris puude kasvu jääksoos ja tõstis nende vitaalsust. Antud töös on tehtud ülevaade jääksoode erinevatest korrastamise viisidest kirjanduse põhjal. Katse tulemused näitavad, et valides ammendatud turbaväljade metsastamise viisina arukasega kultiveerimise ning kasutades väetisena puutuhka, on Pindi jääksoos optimaalseim puutuha kogus 10t/haEstonia has approximately 10 000 ha cutaway peatlands. Abandoned peatlands are considered to be one of the main source of greenhouse gases, unlike natural mires, which are considered to be main CO2 binders and the main area for accumulation of carbon. Cutaway peatlands after peat extraction are unsuitable for the development of new vegetation because of destroyed water regime and unsuitable nutrient content of peat for re-vegetation. One of the most promising ways of using cutaway peatlands is their forestation. As cutaway peatlands suffer from a shortage of nutrients, one of the ways for improving growth conditions of trees to accelerate their growth would be to add wood ash to the growth substrate. Same time it helps to reuse waste leftover from biofuels. The aim of this work is to investigate effect of wood ash to the growth of trees and to calculate the most suitable amount of wood ash for the growth of Silver birch (Betula pendula) on the Pindi cutaway peatlands. Silver birch's growth parameters were measured from four test areas (fertilized areas with wood ash amounts 8, 10 and 15 t/ha and unfertilized control area) on Pindi cutaway peatland. Growth substrate nutrition levels were assessed and compared. Results show higher pH level and better nutrient concentrations in fertilized peat. The most optimal amount of wood ash is 10 t/ha. Birches on area with wood ash dose 10t/ha show 5,8 times higher growth speed and trees are 77 cm higher , root collar diameter is 5,9 times bigger compared with control area. Fertilization with nutrient-rich ash notably increased tree growth in peatland and increased their vitality. This work gives an overview about cutaway peatlands recultivation methods based on literature. Best method for Pindi cutaway peatland forestation is cultivation of Silver birch (Betula pendula) using wood ash as fertilizer with amount 10 t/ha