Rearing of larvae of common carp Cyprinus carpio on different diets in closed recirculatory system on different feeding regimes

Töö eesmärgiks oli karpkala vastsete söötmise uurimine pilootkatses, kus rakendati erinevaid söötmisskeeme ja hinnati söötade kasutamise efektiivsust üleminekul elustoidult kunstlikele söötadele. Retsirkulatsiooni süsteemis (RAS) viidi läbi kahe etapiline katse, kus esimeses etapis (12 päeva) uuriti üleminekut kunstlikule söödale erineval ajal. Teises etapis võrreldi kahe startersööda edukust 12 kuni 26 katsepäeval. Lisaks hinnati kalade kaalu samasuvise vanuses kasvatades ühte gruppi RAS süsteemis ja teist traditsioonilises tiigikasvatuses. Vastsete söötmisel retsirkulatsiooni süsteemis osutus edukaks söötmisskeem, mille puhul söödeti vastseid 18. päevani Artemia salina aktiviseeritud vastsetega ja seitsmendast päevast hakati andma lisaks kuivsööta Aller Futura MP EX 0,2 mm. Katsegrupp õnnestus kasvatada nelja nädalaseks ellujäävusega 92%. Vastseid on seega võimalik kõrge edukusega kasvatada kinnise veekasutusega süsteemis tihedusel kuni 14,3 vastset liitri kohta. Katses kasutatud söötmisskeem võimaldab kirjanduses üldlevinud soovitatust kiiremat üleminekut kunstlikule toidule. Tulemusi ei andnud kohene söötmise alustamine pre-starteriga või üleminek pre-starterile kolmandast katsepäevast. Söötmiskeem, kus kolmandal päeval hakati söötma Perla Larva Proactive 6.0 andis algselt küll kiirema juurdekasvu, kuid peale arteemiaga söötmise lõpetamist kuuendal katsepäeval järgnes 32 % suremus. Traditsioonilises tiigis madalal asustustihedusel (30 000 vastset/ha) peetud kontrollgrupi juurdekasv oli 12 katsepäeval pikkuskasvus ligi kaks korda suurem. Ainult kuivsöödaga söötes olid startersöötade võrdlusekatses head vaid Aller Futura MP EX tulemused, Veronesi VITA puhul oli ellujäävus vaid 36,6 %. Sügiseks oli tiigis kasvanud kalade keskmine kaal 22,2 grammi, retsirkulatsiooniseadmes kasvanud kalade keskmine kaal 195,5 grammi. Leitud õnnestunud söötmisskeemi ja vastsete eduka üleskasvatamise kogemus RAS süsteemis näitab, et võimalik on toota ettekasvatatud vastseid tiigimajanditele ja kasvatada suurt karpkala asustusmaterjali RAS süsteemis.The aims of the present paper is to analyze the carp larvae initial feeding habits via a pilot experiment on different diets and to evaluate the efficiency of the changeover from live food to artificial. The experiment was conducted in the recirculation system in two steps. At the first stage, the changeover to the artificial food was carried out for 12 days, on each day with a separate subgroup. At the second stage, two starters were compared; each starter was fed to a separate control group from the 12th to the 26th day. In addition, put on weight was assessed. The research showed that the most efficient diet for the larvae in closed recirculation system is as following: to feed the carp larvae for 18 days on artemia salina vitalized larvae and on artificial Aller Futura MP EX 0,2 mm from the seventh day. The described feeding schedule has a higher coefficient of adaptivity for the larvae than the other commonly used schedules. The experiment on the control group lasted for four weeks and viability was 92 per cent. This proves that the carp larvae is possible to rear in the artificial habitat with great success if the population density is about 14 fish per liter. Nevertheless, despite the fact that on the 12th day of the experiment the carp larvae in the closed system were twice shorter than the control group in the pond, it was not considered as a serious obstacle to the further growth. In the autumn, the larvae in the closed system weighed on average 195.5 grams, while in the pond only 22.2 grams. The experiment on feeding the carp larvae from the beginning on prestarter failed. The experiment on feeding the larvae on the prestarter Perla Larva Proactive 6.0 from the third day gave encouraging growing results at first, but failed on the sixth day with the cease to feed on artemia; the mortality was 32 per cent. Comparing the artificial starters, only Aller Futura MP EX gave tangible result; the carp larvae viability on Veronesi VITA starter was only 36.6 per cent. The novelty of the research lies in the described feeding schedule. Thus, the larvae significant growth in the artificial habitat proved that it is feasible to rear carp larvae in closed recirculation systems and produce advanced larvae for fish farms