The growth and condition of Scots pine (Pinus sylvestris L.) geographical provenance experimental plot after unplanned thinning

Töö raames anti ülevaade hariliku männi (Pinus sylvestris L.) geograafilise katsekultuuri kasvule Tartumaal, Kongutas ning hinnati selle puistu seisundit peale 2013/2014. aasta kevad-talvel toimunud klassikalist hooldusraiet. Töös kasutati kõiki katsealal olevaid geograafilisi päritolu mände, vastavalt – 1) Saaremaa, 2) Rakvere, 3) Tenhola, 4) Ruokolahti, 5) Korpilahti, 6) Kinnula, 7) Suomussalmi, 8) Ylitornio, 9) Muonio ja KP) kohalik päritolu. Uurimuse eesmärkideks oli 1) võrrelda hariliku männi geograafilistes päritoludes kasvanud puude vahelisi radiaal- ja kõrguskasvu erinevusi ja tuua võrdlus kohalikku päritolu samaealise männi puistuga; 2) kirjeldada okastiku dünaamika muutusi männi geograafilistes päritoludes; 3) hinnata päritolude vastuvõtlikust seenhaigusele, s.o eelkõige punavöötaud (Dothistroma septosporum); 4) hinnata peale raiet alles jäänud puude arvu männi geograafilistes päritoludes; 5) anda hinnang geograafilistes päritoludes tehtud raie kohta. Tööde käigus mõõdeti geograafilistel katsealadel kõikide alles jäänud puude rinnasdiameetrid (D1,3), kändude diameetrid (D0,1) ning igast erinevast geograafilisest mõõdeti kahekümne puu kõrgused. Okastiku hinnangud (s.h haiguse hinnang) koguti igast geograafilisest päritolust kahekümnel männil, kus lõigati elava võra alumisest kolmandast männasest juhuslik oks ja hinnati viimase kolme aastakasvu okastiku dünaamikat ja punavöötaudi (Dothistroma septosporum) nakkust. Töö tulemusena selgus, et enim puid oli välja raiutud Ruokolahti ja Korpilahti geograafilistes päritoludes, ning suurim arv oli alles jäänud puid Saaremaa geograafilises päritolus. Kõige enam oli kahjustatud Muonio geograafiline päritolu, kus oli alles vaid 23 puud. Kohalikku päritolu puistu radiaal- ja kõrguskasvu näitajad olid kõikidest teistest päritoludest suuremad, ent kohalikku päritolu kasvuerinevuste olulisust Eesti (Saaremaa, Rakvere) ning Lõuna – Soome (Tenhola, Ruokolahti) päritoludest ei suudetud tõestada (p>0,05). Üllatuslikult viimasel kahel vaatluskorral (2010 ja 2015) oli okastiku püsivus parim Kesk - Soome Kinnula päritolul. Enim punavöötaudi nakatunuid puid leiti just halvimate kasvunäitajate ning okastiku püsivusega päritolust – Muonio.In this study, the author gives an overview of the growth and conditions of an experimental Scotch pine (Pinus sylvestris L.) plot, located in Konguta in Tartu county, after classical thinning in spring 2014. In this study, all geographical provenance pines located on the experimental plot were used, accordingly - 1) Saaremaa, 2) Rakvere, 3) Tenhola, 4) Ruokolahti, 5) Korpilahti, 6) Kinnula, 7) Suomussalmi, 8) Ylitornio, 9) Muonio and KP) the local provenance, i.e. southern Estonia. The objectives of the study were the following 1) to compare the radial and height growth differences of geographical provenance pines and to bring out comparison with a local provenance pine stand of the same age 2) to describe the dynamic changes of the needle retention of the different geographical provenance stands; 3) to evaluate the receptivity of different geographical provenance stands to foliage disease, red band needle blight (Dothistroma septosporum); 4) to evaluate the remaining number of trees in geographical provenances after thinning 5) to assess geographical provenances after unplanned thinning. In the course of this study, the diameter at breast height (D1,3) was measured for all the remaining trees in the geographical provenance stands, also the heights of 20 trees were measured from each geographical provenance. Foliage assessments (including foliage diseases) were gathered from 20 pines of each geographical provenance, randomly chosen 20 branches were sawn off from the bottom third living whirl of crown in order to assess the dynamics of the past three years of the needle retention and the red band needle blight (Dothistroma septosporum) existence. As a result of this study, the highest number of cut trees were found in Ruokolahti and Korpilahti geographical provenances, the highest number of remaining trees was in Saaremaa geographical provenance. The most damaged geographical provenace was Muonio, where only 23 trees remained. The trees of the local provenance had the best indicators in terms of radial as well as height increment. Attempts to prove radial and height increment differences between Estonian (Saaremaa, Rakvere) and southern Finland (Tenhola, Ruokolahti) provenances were unsuccessful (p>0,05). Based on the two last observations (2010 and 2015), Kinnula geographical provenance in central Finland was suprisingly with the highest needle retention. The highest number of the red band needle blight infection were found precisely from the same geographical provenance which had the highest needle loss and the worst radial and height growth