Analysis of growth parameters of Norway spruce transplants depending on seedling type in Kullenga nursery

Antud töö uurimisteemaks on hariliku kuuse (Picea abies (L.) Karst.) istikute kasvatamine RMK Kullenga taimlas. Käesolev töö on jätk Margit Kanneli magistritööle „Hariliku kuuse istutusmaterjali kasvatamine sõltuvalt seemiku tüübist RMK Kullenga taimlas“ (2012). Uurimuses analüüsiti istikuid, mis kasvasid ühe aasta kasvuhoones ja kaks aastat koolitatuna avamaal. Võrreldud taimed olid pärit erinevatest seemikutüüpidest – avajuursetest seemikutest ja potitaimedest. Koolitatud potitaimi (nn „pott-põld“ taimi) omakorda võrreldi sõltuvalt esialgsest kasvukeskkonnast. Pooled potitaimed kasvasid klaaskasvuhoones ja pooled kilekasvuhoones (nn külm ja soe kasvuhoone). Kasutatavad andmed pärinevad 2011. ja 2012. aastal RMK Kullenga taimlas tehtud koolitatud kuusetaimede mõõtmistest. Uurimustöö põhineb eelmainitud andmete analüüsis MS Exceli keskkonnas. Töö eesmärk on võrrelda erinevat tüüpi ning erinevast esialgsest kasvukeskkonnast pärit seemikutest kasvatatud kuuseistikute kasvuparameetreid ning anda hinnang „pott-põld“ süsteemis kuuseistikute kasvatamisele. Esimesel aastal oli koolitatud „pott-põld“ taimede kasv kiirem kui avajuursetel taimedel. Teisel aastal juurdekasvu erinevus „pott-põld“ ja avajuursete taimede vahel vähenes. Analüüs näitas, et peale teist aastat avamaal kasvamist erinesid mõõtmed oluliselt erinevatel taimetüüpidel. „Pott-põld“ taimede mõõtmed olid suuremad kui avajuursetel taimedel. Samuti olid kilekasvuhoone taimed suuremate mõõtmetega kui klaaskasvuhoonest pärit taimed. Kõrguse ja juurekaela diameetri suhe taimedel oluliselt ei erinenud. Lõplike järelduste tegemiseks tuleks hinnata taimede mõõtmete kõrval ka füsioloogilisi näitajaid ja uurida taimede kasvu metsas peale istutamist. Samas, kui eesmärk on toota suuremate mõõtmetega ja parema juurekavaga istutusmaterjali, on otstarbekam rakendada „pott-põld“ süsteemi ning kuuseseemikute kasvatamisel tuleks eelistada kilekasvuhoonet.The topic of this thesis is the growing of Norway spruce transplants in Kullenga nursery. This research is the continuation of Margit Kannel’s Master’s thesis “Growing of Norway spruce planting stock depending on seedling type in Kullenga nursery of the State Forest Management Centre” (2012). The study focused on transplants which for the first year seedlings were grown in the greenhouse and for two years transplanted to field. Compared plants were grown from different types of seedlings – bare root and container seedlings. Transplanted container seedlings (plug+2 transplants) were compared according to initial growth environment. One half of the container seedlings were growth in the glass greenhouse and the other half in the membrane greenhouse (also called the cold and warm greenhouses). The data for this thesis originates from the measurements of transplanted spruce seedlings in Kullenga nursery in the years 2011 and 2012. The research is based on analysis of this data in the MS Excel program. The aim of this thesis is to compare the growth parameters of spruce transplants which are transplanted from different type seedlings that are from different initial growth environment, and to evaluate the plug+2 spruce transplants production system. In the first year, the growth rate of plug+2 plants was faster than bare root seedlings. In the second year, the difference of growth decreased between plug+2 and bare root seedlings. The analysis showed that, after the second year of growth in the field, the growth parameters differed significantly between the types of plants. The size of plug+2 transplants was bigger than for bare root seedlings. Also, the plants from the membrane greenhouse were bigger than plants from the glass greenhouse. The ratio of plant height to root collar diameter did not differ significantly between the types of plants. As a final conclusion, one should also evaluate physiological parameters and analyse plant growth after transplanting to the forest. However, the plug+2 system is more rational than the traditional system if the aim of plant production is to get bigger transplants with better root systems and in this case there should be a preference for the membrane greenhouse in order to grow spruce seedling