Analysis of the farmers’ land use spatial properties

Põllumajandustootjate jaoks on tähtsaks teguriks põllumaade ruumilised omadused. Üheks peamiseks problemaatiliseks omaduseks peavad põllumajandustootjad maatükkide killustatust, mis mõjutab ettevõtteid majanduslikult. Seda probleemi on varemgi uuritud ning üritatud killustatust ja teisi negatiivseid probleeme lahendada. Käesoleva uurimustöö eesmärgiks on välja selgitada maakasutuste puuduste mõju põllumajandustootjate rahulolule oma maakasutamise tingimustes. Empiiriline osa on koostatud juhtumiuuringu meetodil, kus mõlemad autorid uurivad ühte põllumajandustootja maakasutusega seonduvaid probleeme. Uurimustöös uuriti kahte põllumajandustootjat ja nende maakasutust. Põhja-Eesti piirkonnast uuriti AS Metsaküla Piima ja Lõuna-Eesti piirkonnast Mati Antsi Kaspre Talu. Saadud andmetest tehti kokkuvõte ja võrdlus ning anti hinnang. Juhtumiuuringute puhul leiti maakasutuste killustatuse määrad Januszewski ja Schmooki koefitsientide põhjal. Selgus, et koefitsientide määrad näitavad maakasutuse tugevat killustatust, kuid objektiivselt ja visuaalselt hinnates võib öelda, et killustatus ei ole nii suur kui algselt leiti. Peamiseks sarnasuseks oli asjaolu, et maakasutused koosnevad suuresti rendimaadest. Lisaks olid ühisteks probleemideks puude ja elamute paiknemine põllumassiividel ning põldude ebakorrapärastest kujudest tingitud lisakulud. Eesti põllumajandustootjate maakasutuse ülevaate saamiseks ning selle iseloomustamiseks oleks vajalik teha jätku-uuringuid. Kuna aja jooksul teave vananeb ja asjaolud võivad muutuda, siis tuleks neid uuringuid korrata teatud ajavahemiku möödudes. Antud uurimus võib olla kasulik ka teistele põllumajandustootjatele. Samuti neile, kes teevad sarnaseid uuringuid muudest piirkondadest ning inimestele, kes on huvitatud maakorraldusest.The spatial properties of land use are one of the most important aspects for the agriculturalists. Fragmentary land is a major problem that affects agricultural holdings financially. There have been different researches about land fragmentation, trying to resolve negative effects of the fragmentations, however, solutions have been not found. The purpose of this empirical research is to find out how satisfied are the farmers experiencing the imperfect usage of their land. The empirical research has been carried out with a case study method, where both authors are studying one agriculturalist and their problems with their predial land. In this research, two agricultural holdings and their predial land use were examined. The two holdings were Metsaküla Piim Ltd. in North Estonia and Mati Antsi Kaspre Farm in South Estonia. The data of the both farms was compared and analysed, conclusions were made. In this case study, the fragmentation of lands was measured with Januszewski and Schmook`s coefficient. The results showed that formally land use is fragmented, but objectively and visually the fragmentation of the land is not significant. The authors of the reseach found out that the main similarity of the two cases lay in the fact, that the predial land is mainly formed with rental land. In addition, single buildings and trees were common problems for the land use, along with additional costs caused by irregular shapes of land parcels. To characterize and get an overview of the usage of predial land among Estonian agriculturalists, similar surveys should be conducted in other regions of Estonia. The surveys should be repeated over time, as the data ages and the circumstances change. The research can be informative to other farmers, as well as for other researchers compiling similar analysis and for the people who are interested in land management