Inbreeding in the Estonian Native Cattle Breed

Eesti maatõugu veiste osakaal on kõige väiksem, moodustades 0,5% kogu veiste arvust. Kui populatsioonis on vähem kui 1000 looma, on oht sugulaste omavaheliseks paarumiseks ehk inbriidinguks. Kõrge inbriidingutase populatsioonis vähendab tõule iseloomulikke omadusi, geneetilist varieeruvust ning halvenevad sigimis- ja jõudlusnäitajad. Magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada inbriidingu tase eesti maatõugu veiste populatsioonis, kirjeldada muutusi, hetkeolukorda ning anda ülevaade selle mõjust tõule, rakendades selleks programmi EVA Interface 2.0. Inbriidingu tase on tagasihoidlikult tõusnud. Keskmine inbriidingukoefitsient on 0,01 ja maksimaalne 0,026. Läbiviidud analüüside põhjal on eesti maatõugu veiste populatsioonis keskmine inbriidingukoefitsient madal ning populatsiooni elujõulisusele see ohtu ei avalda. Pärast Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi taasasutamist on hakanud paranema põlvnemisandmete ülesmärkimine. 2013. aasta seisuga on 83,6% põlvnemisandmetest täielikud ja keskmiselt on teada 7 põlvkonda. Efektiivne paaride valik ning tõu ajaloo jooksul kasutatud imporditud geneetilise materjali mõju on juhuslikust geenitriivist põhjustatud inbriidingu alla surunud. Kui arvestada nii selektsioonist kui geenitriivist põhjustatud inbriidingut, on 2013. aastal keskmine inbriidingukoefitsient 0,02, mis ei põhjusta populatsioonis inbriidinguohtu ning seetõttu ei ole põhjendatud vajadust verevärskenduse kasutamiseks. Vaatamata madalale inbriidingukoefitsiendile võib inbriiding negatiivselt mõjuda tõu geneetilisele variatsioonile, sest populatsioon on väike ja suletud. Tõust parema ülevaate saamiseks ja efektiivsemaks tõu säilitamiseks tuleks rakendada meetmeid (nt siduda ohustatud tõugude toetuse maksmine jõudluskontrolli tegemise kohustusega), et kõik maatõugu lehmad oleks jõudluskontrollis.The objective of the Master’s Thesis was to investigate the level of inbreeding in the population of Estonian Native Cattle, to classify changes, the current status quo and to give an overview of the current situations’ impact on the breed, applying for the above-mentioned purposes the software EVA Interface 2.0. Over the history of the breed, the level of inbreeding has moderately risen. The average inbreeding coefficient was 0.01 and the maximal rate 0.026. The average inbreeding coefficient among the Estonian Native Cattle breed population is low and it does not endanger the populations’ viability. After the re-establishment of the Estonian Native Cattle Breed Society, the recording of pedigree data have been improved. By 2013, 83.6% of the pedigree data over the last five generations has been complete and on average, seven generations are traced. Thus, we can conclude that the pedigree data recording has been improved, which gives a better overview of the population and helps to maintain the breed. The effective selection of pairs as well as the introgression of foreign breeding material has depressed the expected inbreeding under random mating. Taking into consideration both, the deviation from random mating and inbreeding under random mating, the average inbreeding coefficient in 2013 was 0.02. Therefore, at the moment, the population is not endangered by inbreeding depression and there is no need for upgradeing the breed with foreign breeding material. Regardless of the low inbreeding coefficient, inbreeding might have a negative impact on genetic variation as the population itself is small and closed. In order to get a better overview of the breed and to conserve the breed, measures should be taken to enter all of the Estonian Native Cattle cows to milk recording