Preferences for landscape openness and its influence on recreation

Selle uurimustöö eesmärgiks oli välja selgitada eestlaste ja välismaalaste maastikueelistused. Spetsiifilisemalt öeldes, uurida maastiku avatuse mõju inimeste eelistuste ja saadava rekreatsiooni suhtes. Täpsemalt uuriti ka erinevaid tegureid, mis võivad eelistust ja rekreatsiooni positiivselt või negatiivselt mõjutada. Eelnevate uurimustööde kirjandusele põhinedes tõstatati järgnevad küsimused: Kas inimesed eelistavad rekreatsiooniks avatud, suletud või poolavatud maastikke? Kas saadava rekreatsiooni ja maastikueelistuse vahel esineb korrelatsioon? Kas inimesed eelistavad maastikuvaate puhul teatud mõjusid, nagu vesi või inimtegevus? Andmete kogumiseks avaldati sotsiaal- ja informatsioonivõrgustikes küsitlus, millest võttis osa 101 vastajat, kokku 18-st eri riigist. Küsitlus koosnes 10-st eri maastikutüüpe kujutavast loodusfotost, millele järgnes kaheksa korduvat enesehindamise küsimust. Küsimustik põhines Ke-Tsung Hani (2003) SRRS-testil („Short-version revised restoration scale“), mis koosneb kaheksast bipolaarsest küsimusest, hõlmates nelja dimensiooni: kognitiivne, käitumuslik, emotsionaalne ja füsioloogiline reaktsioon. Küsitluses kasutatud maastikupildid esindasid kolme erinevat maastikutüüpi: visuaalselt avatud, suletud ja poolavatud maastikutüüp. Fotodel olid sarnased ilmastikuolud ja vaatepunktid, kuid nad sisaldasid erinevaid tegureid, selgitamaks inimeste suhtumist stseenis olevatesse faktoritesse. Tulemused näitasid eelistust visuaalselt avatud maastiku suhtes, millele järgnes meeldivuselt suletud maastikutüüp, poolavatud maastikustseenid said inimestelt madalaimad punktid. Kolm enimhinnatud pilti olid mererannikust, männimetsast ja aiast ning väikseima punktisummaga vaateks oli poolavatud loodusmaastik, kus olid mõned tehisobjektid. Rekreatiivsuse hinded olid vastavuses meeldivuse tulemustega, vaid madalamate punktidega piltide seas oli kergeid erinevusi. Statistiline andmeanalüüs näitas samuti tugevat korrelatsiooni rekreatiivsuse ja eelistuse hinnete vahel.The aim of given thesis was to ascertain the landscape preference of Estonian and foreign respondents. Specifically, the influence landscape openness has on preference and received recreation, and their possible dependence on each other. The thesis also explored the different factors that either positively or negatively influenced respondent’s preference and recreation ratings. Review of previous studies and different theories raised the following research questions: Do people prefer open, closed or semi-closed landscapes for recreational purposes? Is there a correlation between received recreation and landscape preference? Do people prefer certain content of the scene such as water and signs of human influence in the landscape? In order to collect data for the analysis, 101 respondents from 18 different countries filled out a photo-based questionnaire, which was published on social networking and information sites and further distributed through people. The survey consisted of 10 nature photographs from Estonia, depicting scenes from different landscape types, followed by eight repeating self-rating questions. The survey questionnaire is a slightly altered version of Ke-Tsung Han’s (2003) „Short-version revised restoration scale“. Landscape images in the survey represented three different landscape types: visually open, closed and semi-closed landscapes. The scenes had similar weather conditions and viewpoints, but all included different elements to determine respondent’s attitudes towards certain factors. Survey results showed greater preference for visually open landscapes, followed by closed landscape type, leaving semi-closed landscapes as the least preferred. Three highest rated scenes were views to the sea and coast, a pine forest and a garden. The scene with the lowest score showed a semi-closed natural landscape, with some visible artificial objects. Recreation scores corresponded with the preference ratings, with only minor differences in the lower rated images. Data analysis also showed strong correlation between recreative and preference values. Survey results answered all research questions and confirmed or opposed the raised hypothesis