Impact of fuel additive STP S54200 on diesel engine output parameters

Antud lõputöös, kus uuriti kütuselisandi STP S54200 mõju diiselmootori väljundparameetritele jõuti järgmiste tulemusteni, järeldusteni ning soovitusteni. 1. Töös käsitletud kütuselisand peab vähendama tootjatehase andmete põhjal kütusekulu ning heitgaaside emissiooni ning tõstma pöördemomenti. 2. Mootorikütustena kasutatakse tänapäeval peamiselt naftast toodetud vedelkütuseid. Kõige enam leiavad kasutust diislikütus ja autobensiin, lisaks neile ka gaaskütused ja biokütused. 3. Tänapäeval toodetakse erinevaid kütuselisandeid ehk kütuseaditiive. Lisandid on mõeldud kütuse kvaliteedi parandamiseks või neile teatud omaduste andmiseks. Lisandid jagunevad individuaalseteks ja kompleksseteks. 4. Regulaatorkarakteristikut kasutatakse diiselmootoriga veotehnikale tehnilise hinnangu andmiseks. 5. Regulaatorkarakteristikutes ei tekkinud suuri erinevusi nii pöördemomendi ega ka kütusekulu graafikutes. 6. Kütuselisandi mõjul vähenes süsivesinike osakaal heitgaasides kuni 25 %, suurenes hapniku osakaal kuni 1 % ning vähenes lämmastikuühendite osakaal kuni 20 %. Kütuselisand tõstis läbipaistmatust ning ülejäänud komponentidele märgatavat mõju ei täheldatud. 7. Kütusetihedused diislikütusel ning kütuselisandiga diislikütusel on võrdsed ehk 824,9 kg/m3. 8. Diislikütuse ning kütuselisandiga diislikütuse määrdeomaduste erinevused hõõrdekatsel olid minimaalsed (kuni 0,08 N). Märgatavad erinevused tekkisid aga võrreldes vedeliketa katsega (kuni 5,66 N). 9. Destillatsioonikarakteristikutes ei tekkinud diislikütuse ning kütuselisandiga diislikütuse vahel suuri erinevusi. Mõlemate kütuste tulemused langesid kokku kütuse müüja labori tulemustega ning vastasid nõuetele. 10. Hägustumispunkt ja külmfiltri ummistuspunkt on sertifikaadis märgitud temperatuuridel ning kütused on vastavuses nõuetega. 11. Tasuvusarvutuses selgus, et kütuselisand peab vähendama katsemootori kütuse tunnikulu 0,1464 l/h, et kasutamine oleks majanduslikult põhjendatud. 12. Kütuselisand ei mõjuta lõputöös käsitletud kontsentratsioonis mootori kütusekulu ega pöördemomenti. 13. Kütuselisand ei avaldanud mõju kütuse tihedusele, destillatsioonikarakteristikule, hägustumis- ega külmfiltri ummistumispunktile ja määrimisomadustele. Küll aga tekkis kütuste jahutamisel hägustumis- ja külmfiltri ummistumispunktini selgepiirilisem kihistumine ning selgusid kütuste head määrimisomadused. 14. Kütuselisandi omaduste täpsemaks kontrolliks on soovitatav tõsta kütuselisandi kontsentratsiooni kütuses või viia katsed läbi teist tüüpi toitesüsteemiga mootoriga. 15. Füüsikalis-keemilistest omadustest on soovitatav kontrollida tsetaaniarvu ja veel teisi kütust iseloomustavaid näitajaid. 16. Välja tuleks töötada metoodika kütuselisandi mõju toitesüsteemi puhtuse uurimiseks. 17. Tulemuste kontrollimiseks tuleks läbi viia korduskatseid.The main objective of this thesis is to find out the impact of fuel additive STP S54200 on diesel engine output parameters and physicochemical characteristics. There are many fuel additives available on Estonian market which the vehicle owners use without realising their impact. As there are suitable facilities in engine and fuel laboratories at Estonian University of Life Sciences , it is possible to test fuel additives. The paper consists of five chapters. The first chapter discusses engine fuels and the requirements to fuels, giving also a brief overview of fuel additives . The second chapter gives information about the fuel additive STP S54200 and engine testing. The third chapter specifies the testing object, testing equipment and methods, and presents the results of the research. Analysis of the results is given in the fourth chapter. The last chapter describes the projected thallus for high pressure pump testing device