Biomass production of young vegetatively regenerated hybrid aspen stand

Töö ülesandeks oli uurida juurevõsutekkelise hübriidhaaviku biomassi toodangut ühe- ja kaheaastases puistus. Eestis pole varem sellist uuringut hübriidhaava kohta tehtud. Lõputöö annab ülevaate hübriidhaava biomassi produktsioonist, lehtede biomassist, hübriidhaava kasvukiirusest ning erinevate toiteelementide ärakandest võimaliku koristusraie käigus. Uurimus viidi läbi Sikakurmu hübriidhaavikus, sealse elektriliinialusel alal. Rajati 10 prooviruutu mõõtmetega 2x2 m, kogu katseala ulatuses. Pärast esimest ja teist kasvuaastat loendati võrsete arv pinnaühikul, mõõdeti nende kõrgused ning juurekaela diameetrid. Nii esimese kui ka teise kasvuaasta järgselt võeti proovialalt 10 mudelpuud, mille põhjal koostati kõrguse ja diameetri kaudu ühe- ja kaheaastaste võrsete biomassi arvutamise mudel. Mudeli põhjal arvutati proovialal kasvavate võrsete biomass hektari kohta. Üheaastase puistu keskmiseks kõrguseks oli 140 cm, biomassiks saadi 2,19 t/ha ja arvutuslik lehtede kuivmass oli 0,32 t/ha. Üheaastases puistus loendati keskmiselt 111 000 võrset hektari kohta. Kui raiuda pärast esimest kasvuaastat, kantakse ära 22,24 kg/ha lämmastikku, 2,97 kg/ha fosforit ja 8,69 kg/ha kaaliumit Kaheaastase puistu keskmiseks kõrguseks saadi 250 cm, keskmiseks juurekaela diameetriks 15,2 mm, noorte puude tüvede ja okste biomassiks saadi keskmiselt 7,71 t/ha ning lehtede biomassiks 0,72 t/ha. Kaheaastases puistus loendati keskmisielt 62 250 võrset hektari kohta. Kui raiuda teise kasvuaasta järgselt, kantakse ära 46,5 kg/ha lämmastikku, 6,11 kg/ha fosforit ja 26 kg/ha kaaliumit. Tulemuste analüüs näitas, et vegetatiivselt uuenenud hübriidhaavapuistu on esimese kahe aasta jooksul kasvanud sarnaselt väetamata pajupuistutega, kinnitades seega hübriidhaava sobilikkust intensiivmeetodil (lühikese raieringiga) energiapuidu tootmiseks Eesti tingimustes.The purpose of the study was to examine the biomass production in one- and twoyear- old vegetative sucker-induced hybrid aspen stand. In Estonia there has never been such a survey about regenerating hybrid aspen before. This bachelor study gives an overview on hybrid aspens biomass production, the biomass production of the leaves, on growth rate of hybrid aspen and on the potential removal of different nutrients with harvest. The study was carried out in Sikakurmu hybrid aspen stand, on a clear-cut area beneath the electric lines. Ten plots across the whole area were made and the size of each plot was 2x2 meters. After the first and the second growth year there were 10 model trees taken from the test area, based on which a biomass model of one and two year old trees was developed. Thanks to the developed model we were able to calculate the biomass of the shoots on the test area per hectare. The average height of the one year old stand was 139,7 cm, biomass was estimated 2,19 t/ha and biomass of the leaves was 0,32 t/ha. The average number of the shoots per hectare in one year old stand was 111 000. If cut after the first year of growth 22,24 kg/ha of nitrogen, 2,97 kg/ha of phophorus and 8,69 kg/ha of potassium would be removed with harvest. Two year old stand's average height was 250,2 cm, average diameter of the trunk at base was 15,2 mm, the mean shoots biomass was 7,71 t/ha and biomass of the leaves was 0,72 t/ha. Two year old stand's shoots average number per hectare was 62 250. If cut after second year of growth 46,5 kg/ha of nitrogen, 6,11 kg/ha of phophorus and 26 kg/ha of potassium are removed. Based on the results and literature analysis, during the first two years the vegetative hybrid aspen stand has showed comparable growth and biomass productivity with unfertilised willow stands. Thus hybrid aspen is a suitable tree for the production of bioenergy under the principles of short-rotation forestry in Estonian conditions