Investigation of accuracy of the total station Trimble S6

Töö eesmärk on välja selgitada elektrontahhümeetri Trimble S6 automaatsuunamise täpsus. Uuritakse ka operatsioonideks kuluvat aega ning neid kaht tegurit analüüsides leitakse optimaalne kaugus, mil automaatsuunamine end õigustab.Lisaks võrreldakse automaatsuunamisega loodud käigu täpsust seadustes nõutava täpsusega. Esmalt antakse ülevaade Trimble S6'st tuginendes põhiliselt tootja poolt pakutavale infole. Teine peatükk kirjeldab automaatsuunamise täpsuse uuringuid 700 meetrisel lõigul, kus mõõtmisi teostati iga 100 meetri järelt. Analüüsist selgub, et kuni 400 meetrini oli automaatsuunamine effektiivne. Pikemal distantsil suurenes mõõdistuseks kulunud aeg ja täpsus vähenes hüppeliselt. Viimased automaatsuunamisega saadud lugemid võttis instrument 600 meetri pealt, pärast seda tahhümeeter ei suutnud end enam prismale lukustada. Kolmandas peatükis analüüsitakse automaatsuunamisega mõõdetud teodoliitkäigu täpsust ning võrreldakse seda Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt kehtestatud geodeetilise võrgu rajamise täpsusnõuetega. Selgus, et automaatsuunamise täpsus jääb lubatud piiridesse. Mõõdistuseks kulunud aja analüüs näitab, et automaatsuunamine vähendab töödeks kuluvat aega tõstes seega tööde produktiivsust. Kokkuvõtvalt võib järeldada, et automaatsuunamine on effektiivne kuni 400 meetristel distantsidel vähendades mõõdistusteks kulunud aega.The aim of the thesis was to find out the accuracy of the Trimble S6 Total Station Autolocking system. Also the time of the measurements was being studied and by analysing those two factors the optimal range of the autolock system was being found. Also the accuracy of the traverse measured by autolock system was compared to the accuracy required by the regulations. First, the review of the Trimble S6 Total Station, mostly relying on manufacturers info is being given. Second chapter describes the studies of the autolock system accuracy on the distance of 700 meters. The measurements were conducted after every 100 meters. It was found that the last optimal distance for autolock measurements was 400 meters. On longer distances the measurements started to take more time and the accuracy was neither the same anymore. The last autolock readings were managed to get from the distance of 600 meters. The Total Station could not anymore lock on the prism on the distance of 700 meters. Chapter three studies the travers that was measured by the autolock system. The accuracy of the travers were being compared to the accuracy required by the regulations. It was found that all the measurement errors were smaller than allowed by the regulations. The analyse of the time being spent on measuremnts shows that use of the autolock system decreases the overall time of measurements and thereby increasing the productivity of work. In conclusion it may be said that autolock system is effective up to the distance of 400 meters by decreasing the time of the measurements