The Strengths and Weaknesses of Estonian Hunting Law

Jahimeeste, maaomanike, riigi ja ulukite kooseksisteerimist reguleerib jahiseadus. Üks kõige olulisemaid ja pikemate traditsioonidega aspekte jahiseadusest on olnud jahiõigus ehk omandiõigus jahipidamise üle. Juba 19. sajandi lõpul seostati jahiõigus maaomandusega, sellest sai fundamentaalne põhimõte ja see püsib tänini. Rooma kontseptsiooni järgi võib ulukit küttida omandamise teel, samas kui Saksa kontseptsiooni järgi on jahipidamine seotud maaomandi õigusega, mis annab maaomanikule võimaluse valida maaomand kui selline. Saksa kontseptsioon peegeldub erinevates Euroopa Liidu riikide jahiseaduses, kuid leidub ka viiteid Rooma kontseptsioonile. Konflikt inimese ja loomade huvide vahel on eksisteerinud juba väga pikka aega, kuid ulukikahjustuste kompenseerimine ja ennetamine on alles üpris alguses. Üldiselt võib ulukikahjustuseks maaomanikule defineerida uluki poolt tekitatud materiaalset kahju. Ulukikahjustuste hindamise metoodikad on tõusnud päevakorda seoses inimese majanduslike huvidega. Koos erinevate võõrvõimude vahetusega Eestis, on ka jahiseadus teinud läbi rohkeid muudatusi. Viimane ja hetkel kehtiv jahiseadus võeti vastu aastal 2002 ning jõustus aasta hiljem. Erinevad osapooled on kehtiva jahiseadusega pigem rahul ning mõned julgemad väidavad, et tegemist on ühe parima jahikorraldusega Euroopas. Võib väita, et Euroopa parimateks jahiseadusteks on pikkade traditsioonide ja kogemustega jahiseadused Saksamaal, Rootsis ja Soomes. Viimast riiki võib pidada üheks jahinduslikuks imemaaks, kus tervelt 6% kogu elanikkonnast on aktiivsed jahimehed. Eesti jahiseadusel on palju paralleele eespoolt nimetatud jahiseadustega. Tugevusteks võib siinkohal nimetada suuri jahipiirkondi, kohustuslikku laskekatset, ulukite objektiivset loendust ja seaduse läbipaistvust. Probleeme tekitavaks aspektiks on pigem tõsiasi, et uluk on peremehetu vara. Maaomaniku seisukohalt on nõrkuseks fakt, et ulukikahjustuste eest ei vastuta keegi. Samal ajal Sloveenia süsteemi omapäraseks plussiks võib lugeda seda, et maaomanik on vabastatud tema maale tekitatud kahju eest. Ka jahiseadus peab ajaga kaasas käima, aga kuna hetkel kehtival seadusel on rohkem tugevusi kui nõrkusi, siis tõenäoliselt ei ole otstarbekas seda kardinaalselt lõhkuda. Vaadates Eesti jahiseaduse tugevusi ja nõrkusi, saab kinnitust tõsiasi, et igal asjal on kaks vaatenurka. Maaomaniku seisukohalt ei ole Eesti jahiseadus kõige sõbralikum, samal ajal jahimehe vaatevinklist on tegemist hästi reguleeritud jahikorraldusega. Maaomanike ja jahimeeste kooseksisteerimise aeg ei ole veel kuigi pikk ja vastastikuse läbikäimise viise alles otsitakse. 2011. aastal avalikustati uus jahiseaduse eelnõu, mille kinnitamine on takerdunud ulukikahjustuste käsitlemise küsimuse taha. Maaomaniku poolt vaadatuna on eelnõu tugevuseks paremini reguleeritud ulukikahjustuste osa. Eelnõu nõrkuseks saab lugeda seda, et seaduse eelnõu läheb vastuollu jahiseaduse eesmärgiga, milleks on tagada jahiulukivaru mitmekülgne säilitamine.The co-existence of hunters, landowners and wild animals is regulated by hunting law. One of the most important and longest aspects in the traditions of the hunting law is the right to hunt or hunting proprietary. Already at the end of the 19th century, the right to hunt was joined with land property, which became fundamental principle that stands to this day. According to the Roman conception, one can hunt for wild animals trough possession, but German conception states that hunting law is connected to the right of land property which gives landowners the chance to choose one's land property. The German conception is reflected in the hunting laws of different European Union countries but there are also references to Roman conception. The conflict between men and animals has existed for a very long time but compensating the damage created by wild animals and it's prevention is still in the beginning. In general, the damage created by wild animals can be defined as the material loss to the landowner. The methodology of evaluating the damage created by wild animals has come to the agenda because of man's economic interests. With different sovereign powers in Estonia, there have been multiple changes in the hunting law. The last and current hunting law was adopted in 2002 and passed the next year. Different parties are quite happy with the hunting law and some bolder ones even claim it to be one of the best hunting regulations in Europe. It can be said that the best hunting laws with long traditions and experience are in Germany, Sweden and Finland. The latter can be classified as a hunting industry's wonderland where 6% of the nation's population is active hunters. Estonian hunting law has many parallels with these previous hunting laws. The strengths are vast hunting grounds, mandatory shooting test, the objective count of wild animals and the transparency of the law. One of the problems is the fact that wild animals are no man's property. The problem trough the eyes of the landowners is that no one is responsible for the damage created by the wild animals. At the same time, the strength of the Slovenian system is that the landowners are compensated for the damage created to their land. Though the hunting law must keep up with the time, there are more strengths than weaknesses and it would not be rational to fundamentally change the current hunting law. After analyzing the strengths and weaknesses of Estonian hunting law, it became clear that everything has two aspects. In the landowner's viewpoint the Estonian hunting law is not very friendly but in the hunter's standpoint it is well regulated. The co-existence between landowners and hunters is not very long and mutual agreement is still in the making. In 2011 the new hunting law bill was released but the ratification has been tangled in the approach to the damage created by wild animals. The strength of the bill for the landowners is better regulation of the damage created by wild animals. But the weakness is that the bill is in contrary with the hunting law's purpose which is the various conservation of wild animals