Eri meetodil paljundatud ja avamaal kasvatatud kartuli meristeemtaimede produktiivsuse näitajate analüüs

Kartuliviirused on taimekahjustajad, mida ei ole võimelik tõrjuda kemikaalidega. Viirusresistentsete sortide kasvatamine või seemnekasvatuse algmaterjali tervendamine viirushaigustest on võtted, mis võimaldavad vähendada saagikadu ja -kvaliteeti. Tänapäevased taimebiotehnoloogia meetodid võimaldavad saada terveid ja suure saagivõimega kartulitaimi ka tugevalt viirushaigustesse nakatunud sortidest. Sama oluline kui seemnekasvatuse algmaterjali tervendamine, on ka selle kiire ja massiline paljundamine, et efektiivselt ära kasutada tervendatud seemne saagivõimet ja lühendada seemnekasvatusperioodi. Eestis tervendatakse, paljundatakse ja uuritakse taimede saagikuse suurendamise võimalusi Eesti Maaviljeluse Instituudi taimebiotehnoloogia osakonnas EVIKA. Seni ei olnud uuritud kartuli meristeemtaimede produktiivsuse näitajate dünaamikat, erinevate meetoditega paljundamisel ja seemnemugulate avamaal kasvatamisel. Käesolev uurimistöö viidi läbi aastatel 2005 – 2007 EVIKA kasvuhoones ja katsepõllul Sakus. Korraldatud katsete eesmärk oli: (1) Võrrelda tipu- ja varrepistikutest regenereerunud ning pealt korra lõigatud ja uuesti kasvanud taimede produktiivsuse näitajaid nagu lehepinna indeks, mugulate arv, ühe mugula keskmine ja kogu taime mugulate toormass, mugulate fraktsioonilisus, kogu taime ja selle mugulate kuivainemass in vitro paljundatud taimede samade näitajatega; (2) analüüsida erinevalt paljundatud kartuli meristeemtaimede produktiivsuse näitajate sõltuvust paljundusmeetodist, katseaastast ja sordist. Katses kasutati nelja taimede paljundusmeetodit (katseklaasis (in vitro) mikropistikud; kilerullis (turbasubstraadil) tipu-, varrepistkud; pealt korra lõigatud taimed). Kasvatati kahte Jõgeva Sordiaretuse Instituudis aretatud kartulisorti: ‘Ants’ (keskhiline) ja ‘Vigri’ (hilisepoolne). Kasvudünaamikat määrati, olenevalt aastast, 12-14 korda vegetatsiooniperioodi jooksul. Katseandmed töödeldi STATISTICA 9.0 programmis ühefaktorilise dispersioonanalüüsi (One-way ANOVA), faktoriaal- (Three way factorial ANOVA) ja korduvmõõtmiste (Reapeted measures ANOVA) meetodil. Kokkuvõtvalt võib antud katsete põhjal väita, et erinevalt paljundatud kartuli meristeemtaimede kõik uuritud produktiivsuse näitajad sõltusid avamaal kasvatamisel oluliselt kasutatud paljundusmeetodist ja katseaastast. Sordi oluline mõju ilmnes lehepinna indeksi, mugulate arvu ja mugula keskmise massi arvestuses. Ilmnes, et katseklaasis in vitro mikropistikutega paljundatud taimedel oli väiksem LPI, arvuliselt moodustus küll rohkem mugulaid taime kohta, aga mugulad olid väiksema keskmise massiga. Tipu- ja varrepistikutega paljundatud ning pealt korra lõigatud taimedest kasvanud mugulad saavutavad seemneks sobiliku suuruse kaks kuni kolm nädalat varem kui in vitro paljundusmeetodi korral. Optimaalne koristusaeg sõltus aasta ilmastikust ja taimede arengust. Käesolev uurimisöö kinnitas, et nii EVIKA-s väljatöötatud (tipu- ja varrepistikud, pealt korra lõigatud ja nendest uuesti kasvanud taimed) ja maailmas enam kasutamist leidnud töömahukam ja kulukam in vitro paljundusmeetod sobivad tervendatud kartuli seemnekasvatuse algmaterjali kiireks ja massiliseks paljundamiseks.Publication of this thesis is supported by the Estonian Research Institute of Agriculture and the Estonian University of Life Science