Seakasvatustehnoloogiate ja tehnikakasutuse arvutipõhine optimeerimine

Väitekirja kirjanduse analüüsi osas on kirjeldatud seakasvatustehnoloogiaid, seakasvatusega kaasnevaid keskonnakaitse nõudeid, “parimat võimalikku tehnikat” (PVT) seakasvatuses ning on esitatud ülevaade seakasvatuses kasutavatest arvutiprogrammidest maailmas ja Eestis. Samuti on kirjeldatud sea- ja teraviljakasvatuse modelleerimise võimalusi. Töö eesmärgiks oli välja töötada meetodid erinevaid seakasvatustehnoloogiaid iseloomustavatele parameetritele optimaalsete väärtuste leidmiseks sea- ja teraviljakasvatusega tegelevas ettevõttes. Eesmärgist lähtuvalt koostati metoodikad ja vastavad arvutiprogrammi rakendused: 1) tööajakulude määramiseks erinevate seakasvatustehnoloogiate korral; 2) nii söödakultuuride kasvatamiseks kui ka toodetava sõnniku realiseerimiseks vajaliku haritava maa pindala määramiseks; 3) seakohtade arvu leidmiseks sõltuvalt tööpäeva kestusest tööde kõrgperioodil, arvestades sõnniku kasutamise piirangut. Uurimistöö uudsus seisnes metoodika ja vastava arvutiprogrammi rakenduse loomises, mille abil on võimalik leida ja sea- ja teraviljakasvatusega tegeleva ettevõtte optimaalne suurus teravilja erinevate saagikustasemete ja sigade pidamistehnoloogiate korral, sõltuvalt tööpäeva kestusest tööde tippkoormuse perioodil, arvestades ühtlasi sõnniku kasutamise piirangut Eestis kehtivatest keskkonnakaitse nõuetest lähtudes. Koostatud söödaratsioonide koostise ja söödavajaduse määramise metoodika on kasutusel Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõuande- ja infosüsteemi “TALUTARK” komplekses seakasvatusprogrammis. See võimaldab leida sigade söödavajadusi võimalikult täpselt rahuldavad ja samas odavaimad söödaratsioonid, samuti söödavajaduse päevas, erinevatel nuumanädalatel ja aastas. Söödavajaduse prognoosimise metoodika võimaldab leida madalamate saagikuste korral seakasvatuses puudujääva ja kõrgemate saagikuste korral seakasvatusest ülejääva söödakoguse. Söödaratsioonide koostise määramise arvutiprogrammi rakenduse testimisel selgus, et söödaratsioonide koostis oli sarnane söödalisandeid pakkuvate firmade (Anu Ait, Feedline, Vitamex jne) söötmissoovitustes esitatud koostisele. Seda muidugi juhul kui söödaratsioonides kasutatakse vastavate firmade söödalisandeid. Sigade talitustööde ajakulu prognoosimisel regressioonivõrrandiga leitud tööajakulud on sarnaste tehnoloogiavariantide korral võrreldavad Eestis kogutud talitustööde ajakulu andmetega (Reppo ja Sada, 2000; Sada, 2003). Koostatud inimtöö vajaduse prognoosimismetoodika on rakendatud Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõuande- ja infosüsteemi “TALUTARK” komplekses seakasvatusprogrammis. Autori poolt on koostatud metoodika ja vastav arvutiprogrammi rakendus MS Exceli keskkonnas, mille abil on võimalik leida teravilja- ja seakasvatusega tegeleva ettevõtte optimaalne suurus sõltuvalt tööpäeva kestusest tööde kõrgperioodil, arvestades ühtlasi sõnniku kasutamise piirangut. Arvutusi on võimalik teostada sigade erinevate pidamistehnoloogiate ja teravilja erinevate saagikustasemete korral. Arvutustulemustest selgus, et ühe töötajaga sea- ja teraviljakasvatusega tegelev ettevõte, kus toodetakse ka sigade põhisöödad, ei suuda masinaparki, mis baseerub 60 kW-sele traktorile, piisavalt koormata. Masinapargi paremaks koormamiseks peaks olema mitu töötajat. Mitme töötajaga ettevõtte töötajate tööaja taime- ja seakasvatuse vahel jaotumise võimalusi on palju. Mitme töötaja korral on võimalik ettevõtte masinapark piisavalt koormata, nt vahetustega töö kasutamisega jms. Arvutustulemustest selgus, et sigade söödakultuuride kasvupinna 50%-lise osakaalu korral külvikorras, piiras seakohtade arvu ettevõttes iga vaadeldud tootmisvariandi korral söödanappus. Suurendades söödakultuuride kasvupinna osakaalu kolmveerandini haritava maa pindalast, piiras saagi kuste 2000…3000 kg/ha korral seakohtade arvu samuti söödanappus. Saagikuse 3500…4500 kg/ha korral muutus seakohtade arvu piiravaks teguriks ettevõttes toodetav sõnniku kogus. Sea- ja teraviljakasvatusega tegeleva ettevõtte tootmisnäitajate prognoosimise metoodika võimaldab arvestada teraviljade külviperioodi kestuse, st ka masinapargi töökoormuse, mõju tootmistulemustele. Kasutades majandusnäitajate prognoosimiseks loodud metoodikat selgus, et sõltuvalt teravilja (teravilja hind 1,7 kr/kg) ja sealiha realiseerimishinna vahekorrast võib teravilja- ja seakasvatusega tegeleva ettevõtte kasum olla suurem (sealiha realiseerimishind 26 kr/kg, ostupõrsa hind 600 kr) või ka väiksem (sealiha realiseerimishind 21 kr/kg, ostupõrsa hind 400 kr) ainult teravilja kasvatamisega tegeleva ettevõtte kasumist. Mudeli testimisel OÜ Linnamäe Peekon tootmisandmetega selgus, et enamike vaadeldud tootmisnäitajate korral jäi erinevus mudeliga prognoositud ja tegelike tootmisnäitajate vahel 10% piiresse.�.�.�.�.�.�.�.�.�.�.�.�.� Suur erinevus (94%) oli mudeliga prognoositud vajaliku teravilja kasvupinna ja ettevõtte tegeliku haritava maa pindala vahel. See on seletatav sellega, et oma põldudel kasvatatav teravili moodustab ainult 23% sigadele söödaks vajalikust teraviljast ja ülejäänud 77% ostetakse juurde