Eestis töötavate arstide arvu prognoos aastaks 2032

Taust ja eesmärgid. Eesti arstide ja õdede lahkumine tööle välismaale suurendab vajadust uusi spetsialiste rohkem välja õpetada, kuid seni pole riikliku koolitustellimuse planeerimisel seda ega töötavate tervishoiutöötajate vanuselist koosseisu arvestatud. Uuringu eesmärgiks on ennustada Eestis töötavate arstide arvu ja vanuselise koosseisu muutumist pikemas perspektiivis, lähtudes koolitustellimuse suurendamise ja välismaale lahkumise eri stsenaariumitest. Metoodika. Terviseameti tervishoiutöötajate registrist tehti arstide nimeline väljavõte 2012. a aprilli seisuga ja seda lingiti TÜ arstiõppe 2007.–2011. aastal lõpetanute ning 2012. aastal residentuuris õppijate nimekirjadega. Nende andmete alusel arvutati vanusespetsiifilised arstide välismaale lahkumise ja Eestisse töölejäämise aastased tõenäosused ning koostati prognoosimudel erinevate stsenaariumite läbimängimiseks. Tulemused. Kokku oli Eestis 2012. aasta aprilli seisuga töökoht 4521 arstil, kellest 15% on vanemad kui 65 aastat. Võrreldes 1998. aastaga on töötavate arstide koguarv püsinud samal tasemel, kuid alla 65aastaste töötavate arstide arv on vähenenud 518 võrra. Eesti arstide välismaale lahkumise tõenäosus on 2004.–2011. aasta andmetel 0,4–3% aastas ja see on suurem nooremates vanuserühmades. Kui arstide lahkumine jätkub edaspidi samas tempos ja koolitustellimust ei suurendata, väheneb alla 65aastaste arstide arv 70–75 võrra ehk 1,9% aastas. Seejuures ei ole aastani 2020 võimalik peatada alla 65aastaste praktiseerivate arstide arvu vähenemist, sest järgmise 6 aasta jooksul on arstiõppe lõpetavate tudengite arv niisama suur kui töötavate arstide vanuserühm 59–64 eluaastat ja osa lõpetajatest ei asu paraku kunagi arstina tööle. Et Eestis oleks 2032. aastal 3 arsti 1000 inimese kohta (Euroopa keskmine), peab vähenema arstide lahkumine välismaale poole võrra ja igal järgneval aastal Eesti raviasutustesse tööle minema 130–140 arsti, mille tagab vastuvõtt arstiõppesse vähemalt 200 üliõpilast aastas. Järeldus. Et pöörata arstide arvu vähenemine Eestis uuesti tõusule ja et arstide arv oleks aastal 2032 niisama suur kui aastal 2012, peaks oluliselt suurenema nii arstiõppesse vastuvõtt kui ka vähenema arstide lahkumine välismaale. Eesti Arst 2012; 91(8):403–41