Ökoloogilised vaatenurgad ja laste internetikasutus: sissevaade mikro- ja makrotasandi analüüsi

Igivanad arutelud, milles käsitletakse laste kokkupuudet meediatehnoloogiaga, toovad kommunikatsiooni ja meediauuringute suunal esile erimeelsusi ja vaidlusi põhjustanud pikaajalise traditsiooni. Olgugi et meediatarbimise mõju lastele on uuritud juba ringhäälingu algusaegadest peale, on selle üle endiselt vähe teoretiseeritud ja seda on kirjanduses harva käsitletud, samuti on see meediapoliitika debattides pälvinud vaid vähest mõistmist. Laste ja internetiuuringute puhul on vanad vaidlused süvenenud. Lähtudes ühelt poolt hoiatavatest teadetest riskide, ülemäärase arvutikasutuse ja selle kahjuliku mõju kohta ning teiselt poolt kiidu laulust "digimaailma päriselanikele" ja tehnoloogia võimele muuta maailma, seadis EU Kids Online endale eesmärgiks koguda andmeid, mis aitavad luua terviklikumat pilti veebikeskkonnast, milles noored tegutsevad. Siinses artiklis paigutan selle valdkonna tööd ökoloogilisse raamistikku, lähtudes nii Bronfenbrenneri bioökoloogilisest käsitlusviisist, mis on olnud tähtsal kohal uutes lapsepõlve sotsioloogilistes käsitlustes, kui ka üldisemalt defineeritud meediaökoloogia teoreetilisest raamistikust. Viimast seostatakse peamiselt McLuhani ja hiljem Postmani töödega, kus kirjeldatakse meediakeskkonda kui keerulise vastastikuse mõjutamise süsteemi tehnoloogia ja ühiskonna vahel, kus mitmesugused suhtlusviisid ja vahendatud vastastikune mõjutamine kujundavad oluliselt inimkäitumist ja ühiskondlikku elu. Selline vaatenurk on mõningate põletavate probleemidega tegelemisel väga vajalik, kui kõne all on teadusuuringutel põhinev poliitikakujundamine, mis on seotud interneti haldamise ja reguleerimisega ning noorte kaitsmisega internetikeskkonnas.  Full tex