Euroopa suurriikide kujutamine eesti- ja saksakeelsetes ajalehtedes 1860ndatel aastatel. Info edastamine ja kajastamine välisuudiste näitel

Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada, millest kirjutasid eestikeelne Perno Postimees ja saksakeelsed Dörptsche Zeitung ja Pernausches Wochenblatt välisuudiste rubriigis 1861. ja 1864. aasta esimeses kvartalis ning kas info lugejale esitamise viisis on äratuntavad kirjutaja-toimetaja isiklikud veendumused. Nii saadi ülevaade, milline oli info edastamine ja kajastamine lugejatele ajakirjanduse vahendusel välisuudiste näitel. Lõputöös kasutati andmete analüüsimisel temaatilist sisuanalüüsi, mille rakendamisel koostati esmalt ülevaade välissõnumite rubriikide teemadest ja seejärel prooviti leida andmetes peidetud tähendusi ja arusaamu. Uurimistöö kõige ajamahukamaks osaks oli ajalehetekstidega tutvumine. Saksakeelne uudiskirjandus ei olnud nii lihtsakoeline kui eestikeelne. Tekstide läbitöötamisel varustati need uurimisküsimustele vastamise seisukohalt oluliste kommentaaridega. Märkmed toetasid uudiste kategooriatesse jagamist. See võimaldas analüüsimisel välja tuua teemad, millest rääkisid välisuudised eesti- ja saksakeelses ajalehes ning esile tuua peamised erinevused-sarnasused. Teisele uurimisküsimusele vastamine nõudis tähelepanu pööramist ajalehetekstide latentsele sisule, tuues välja selle, kuidas toimetaja-kirjutaja võis mõjutada seda, kuidas uudiseid lugejale esitati. Tulemuste peatükk sisaldab ülevaadet teemadest, mis tulid välja analüüsitud tekstidest ja need on tinglikult jagatud kahte nö globaalsesse teemasse. Esimese suure teema alla koondus kõik riigi julgeolekuga seonduv. Peamiselt tähendas see erinevate Euroopat mõjutavate konfliktide loetelu. Teemadena on märgitud erinevad kriisid, kuna need mõjutasid märkimisväärselt Euroopa riikide suhteid, aga ka Euroopa kaarti. Lugeja jaoks oli tõenäoliselt olulisem uudise seostumine konkreetse konfliktiga, kui see, kas tegemist oli lahingukirjelduse või infoga vägede liikumisest. Teiseks suureks teemaks oli riigi valitsemisega seotud sõnumid, mis tegelikult hõlmasid temaatiliselt üsna laia spektrit. Konfliktidega seotud välispoliitilise tegevuse kõrval oli oluliseks riikide sisepoliitika ja selle korraldamine. Lisaks tuli teateid nii kultuurisündmustest, traditsioonidest, tseremooniatest kui ka ilmast, aga ka üldhuvitavatest kurioosumitest. Kolmas alapeatükk tulemuste ülevaates tutvustab eestikeelse ajakirjanduse meelsust, mis oli äratuntav ajalehetekstide väljenduslaadis ja mõjutas sellega ka lugejat. Ajalehetekstide analüüsist võib järeldada, et eestikeelse ajalehe geograafiline horisont ei olnud kesisem saksakeelses lehes esitatust, kui pidada silmas Euroopa suurriikidega seotud konflikte. Väljaandeid eristas vaid konfliktide kajastamise detailsus, mis kindlasti oli seotud ajalehe mahuga, aga ka lugeja teadlikkusega. Kuigi saksakeelne ajaleht oli kindlasti faktirohkem, oli eestikeelses lehes rohkem rõhku pandud tekstide toimetamisele ja oma lugejale paremini mõistetavaks tegemisele