Parteisüsteemi killustatuse mõju poliitilise süsteemi rahulolunäitajatele

Parteisüsteemide mõju üle rahva rahulolule poliitilise süsteemiga on aktiivselt diskusseeritud juba paarikümne aasta taguses kontekstis erinevate riikide näitel. Varasemad tööd aga lahknevad oma teooriate osas – on väidetud, et parteisüsteemi killustatus mõjub rahva rahulolule nii negatiivselt kui positiivselt. Võttes arvesse, et demokraatia on aastakümnetega Euroopas konsolideerunud, demokraatlike riike on juurde tekkinud ning kuna sellele ei paku teised režiimid enam konkurentsi, nagu kommunistlik režiim seda tegi, on uurimistöö eesmärk tänapäevases kontekstis uurida parteisüsteemide mõju rahva rahulolule poliitilise süsteemiga. Töös analüüsiti regressioonanalüüsi teel parteisüsteemi killustatuse mõju Laakso-Taagepera erakondade tingarvu abil neljale erinevale rahulolunäitajale koos riigi majanduslikku olukorda ja parteisüsteemi iseloomustavate sõltuvate muutujatega. Töö tulemused näitavad, et parteisüsteemi killustatus mõjub rahulolule poliitilise süsteemiga positiivselt. Tulemustest sai järeldada, et rahulolu hinnates võetakse hinnangu aluseks rohkem oma vaadete esindatus parlamendis kui süsteemi tööefektiivsus ning seosed on ebaselgemad, kui rahulolunäitaja on kaugema poliitilise institutsiooni kohta. Rahulolu mõjutab selgelt ka majanduslik heaolu. Parteisüsteemi volatiilsusel ja polariseeritusel rahuloluga seos puudub, kuid nad võivad olla peegeldus rahva rahulolematusest.https://www.ester.ee/record=b5240936*es