Subject case alternation in Latvian and Estonian existential clauses

In Latvian and Estonian existential clauses, the subject’s case form alternates between nominative vs. genitive (in Latvian) and nominative vs. partitive (in Estonian). This article is a study of the case-alternation systems of existential clauses and related clause types, locative and possessive clauses in these languages. It includes a corpusbased analysis of Latvian existential clauses that is being compared with Estonian corpus-based findings on similar clause types in Estonian. *** "Subjekti käändevaheldus läti ja eesti keele eksistentsiaallausetes" Nii eesti kui ka läti keeles esineb subjekti käändevaheldust. Läti keeles saab subjekt olla lisaks nominatiivile ka genitiivis, eesti keeles lisaks nominatiivile ka partitiivis. Artiklis võrreldakse subjekti käändevaheldust mõlema keele kirjaliku variandi eksistentsiaallauses, lisaks vaadeldakse ka eksistentsiaallausega seostuvaid lausetüüpe: lokatiiv- ja possessiivlauset. Läti keele subjekti käändevaheldus leiab aset eitavates lausetes verbiga nebut ‘mitte olema’, mida nimetame tinglikult eksistentsiaal-, possessiiv- ja lokatiivlauseteks. Kõigis lausetüüpides domineerib genitiivsubjekt mõjukalt nominatiivsubjekti üle. Eesti keele subjektikäände varieerumine ilmneb kõige produktiivsemalt eksistentsiaal- ja possessiivlausetes, seejuures on olulisemateks käändevaliku mõjuriteks lause polaarsus ja subjekti referendi kvantitatiivne määratletus. Esitame tänapäeva läti keele korpusematerjalil põhinevaid uuringutulemusi ning kõrvutame neid seniste uuringutega läti ja eesti keele kohta. Erinevalt varasematest seisukohtadest ilmneb, et lausetüübil peaaegu puudub mõju läti keele subjektikäändele. Uurime seetõttu peamisi subjekti käänet mõjutavate muutujate klastreid, keskendudes nende erinevatele realiseerumisvõimalustele. Peamised muutujad on subjekti referendi definiitsus, subjekti sõnaliik, subjektifraasi raskus ning subjekti paiknemine predikaadi ja määruse suhtes. Andmetest ei ilmne tugevaid reegleid, vaid ainult eelistuste tendentsid. Kõigis vaadeldavates lausestruktuuritüüpides on sagedasem genitiivsubjekt, kuid ülekaalukuse määr varieerub. Korpusematerjali suurim rühm subjekte on verbijärgsed indefiniitsed genitiivsubjektid. Nominatiivi kasutus on kõige sagedasem verbijärgsete definiitsete subjektide puhul, ületades kahekordselt nominatiivsubjektide osakaalu kogu uuritud korpusematerjalis. Teatud puhkudel on ka lausetüüp subjektikäände osaliseks mõjutajaks. Näiteks on eitavas lokatiivlauses, mille sõnajärg meenutab jaatavat lokatiivlauset, definiitne subjekt just nominatiivis. Artikkel esitab läti keele uuringutulemuste kõrvale tänapäeva eesti keele korpusematerjalil põhinevaid kvalitatiivseid ja arvulisi andmeid eesti keele võrreldavate subjektikäände tegurite ja tingimuste kohta