Majandusarengu seosed õhukvaliteediga Ida- ja Lääne-Euroopa riikide näitel

Globaalne soojenemine on viimastel aastakümnetel kogunud üha rohkem tähelepanu. Alates 1990ndatest aastatest on süsinikdioksiidi tase kasvanud ligikaudu 60%, mis vaid süveneb majanduse kasvades. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida majandusarengu ning õhukvaliteedi vahelisi seoseid, seejuures hinnata keskkondliku Kuznets’i kõvera hüpoteesi kehtivust antud valimi puhul ning leida õhusaastatust enim mõjutavad tegurid. Õhusaastatuse ning majandusarengu vaheliste seoste ning neid mõjutavate tegurite uurimine on oluliseks lähtekohaks jätkusuutliku arengu elluviimisel ning poliitiliste meetmete rakendamisel. Eelnevast lähtudes püstitas autor uurimishüpoteesi, mille kohaselt on majandusarengu taseme ning õhusaastatuse vahel ümberpööratud U-kujuline seos ehk jõudes majanduslikult piisavalt kõrgele tasemel hakkab õhukvaliteedi olukord paranema. Autor koostas hüpoteesi kontrollimiseks ning õhusaastatust enim mõjutavate tegurite leidmiseks matemaatilise mudeli, kus kasutati 17 Ida- ja Lääne-Euroopa riigi paneelandmeid perioodil 2000-2014. Mudelist tulenes, et enim õhusaastatust mõjutavateks teguriteks on: sisemajandus koguprodukt per capita, energia kasutamine inimese kohta, fossiilkütuste tarbimine, taastuvenergiaallikatest toodetud energia tarbimine, linnastumine ning Euroopa Liitu kuuluvus. Negatiivset seost CO2 emissioonide tasemega omasid taastuvenergia näitaja ning mudeli binaarne muutuja – Euroopa Liitu kuuluvus, mis mõjutab sõltuvat muutujat protsentuaalselt kõige rohkem.http://www.ester.ee/record=b5144134*es