Eelkooliealise laste põhjendamisoskuste arendamine lastega filosofeerimise kaudu

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneTänapäeva kiiresti muutuvas maailmas, kus kogu informatsioon on kergesti leitav, vajavad lapsed täna ja oletatavalt ka tulevikus faktiteadmistest rohkem multidimensionaalseid mõtlemisoskusi, mis tähendab oskust mõelda kriitiliselt, koostöiselt, hoolivalt ja loovalt. Kriitilise mõtlemise alaliik—verbaalne põhjendamine, toetab eelkooliealistel lastel eeloskusena väljendus-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskuse, kuid ka arvutamisoskuse omandamist. Doktoritöö eesmärgiks oli selgitada välja 5-6aastaste eesti laste verbaalsete põhjenduste esinemine nende vastustes ja täiskasvanu küsimused, millel on enam potentsiaali toetada eelkooliealiste laste verbaalset põhjendamisoskust filosoofilistes grupi aruteludes lastega filosofeerimise meetodi (P4C) kaudu. Uurimuse tulemused kinnitasid, et 8-kuulise kvaasi-eksperimendi käigus filosoofilistes grupi aruteludes osalenud katsegrupi lapsed näitasid paremaid tulemusi põhjendamisoskuste arengus kui kontrollgrupi lapsed. Katsegrupi laste põhjendustes oli rohkem seoseid sõnade vahel, nende selgitused olid rohkem mõtestatud ja nad kasutasid rohkem fraasi „sellepärast, et“ võrreldes kontrollgrupi lastega. Lisaks näitas uurimus, et filosoofilistes grupi aruteludes osalenud laste jutukus tõusis oluliselt võrreldes kontrollgrupiga. Uurimuse tulemused tõid välja, millistel täiskasvanu esitatud küsimustel on enam potentsiaali toetada eelkooliealiste laste verbaalse põhjendamisoskuse arengut. Lapsed andsid kõige enam erinevatel tasemetel verbaalseid põhjendusi vastates täiskasvanu küsimustele, mille funktsioonideks olid: tõlgendada, analüüsida ja vastata lühidalt Jah/Ei. Kõige rohkem kõrgemal kognitiivsel tasemel põhjendusi andsid lapsed küsimustele, mis suunasid neid analüüsima. Selles uurimuses lühidalt Jah/Ei vastama suunavaid küsimusi võib kirjeldada kui küsimusi, mis suunavad lapsi võrdlema, kahtlema, seoseid leidma või selgitama. Faktiteadmisi esitama suunavaid küsimusi selle uurimuse käigus ei ilmnenud, mis teatavasti ei toeta ka verbaalsete põhjendamisoskuste arengut. Käesolev uurimus näitas 48.57% küsimustest potentsiaali aktiveerida lapsi kõrgemal kognitiivsel tasemel, võrreldes varasemate uurimustega, kus on tavaliselt vaid 5–20% õpetajate küsimustest selline potentsiaal (Birbili, 2013; Pagliaro, 2011; Walsh & Sattes, 2005).In our rapidly developing world, when all information is easy to find, today’s and future children may need more than factual knowledge, but to learn the skill of multidimensional thinking, which means learning critical, collaborative, caring, and creative thinking. A sub-type of critical thinking—verbal reasoning—supports pre-schoolers as a precondition for attaining the four main language skills: speaking, listening, reading, and writing, as well as computation. Thus, the aim of this dissertation was to find out the emergence of 5- to 6-years-old Estonian pre-schoolers’ verbal reasoning via their responses to questions asked by the adult—which should support children’s verbal reasoning—during the implementation of philosophical group discussions based on Philosophy for Children (P4C). The results of this study indicate that pre-schoolers who participated in philosophical group discussions in a quasi-experiment over 8 months performed higher in their thinking skills than the control group. Intervention group children’s reasons included more connections, their explanations were more sense-making, and they used the phrase “because of that” more compared with the control group. In addition, pre-schoolers in the philosophical discussion intervention group were significantly more talkative than those of the control group. The results also revealed which questions asked by the adult moderator have more potential to support the development of reasoning skills among pre-schoolers. Pre-schoolers gave the most verbal reasons to the adult’s questions when the functions were: to interpret, to analyse, and to answer Yes/No. Reasons on the highest cognitive level were given to questions that guided pre-schoolers to analyse. In this study, questions with the function to answer Yes/No, could be described as questions which guided pre-schoolers to compare, to hesitate, to find connections, or to explain. Factual closed-ended questions did not emerge in this study, which supposedly do not support the development of verbal reasoning skills. In this study 48.57% of the adult’s questions showed the potential to activate the higher cognitive levels of pre-schoolers, in contrast to earlier studies where usually only 5–20% of a teacher’s questions may have had such potential (Birbili, 2013; Pagliaro, 2011; Walsh & Sattes, 2005)