Uudiste lugemine paberlehest, veebiväljaannetest ja nutitelefonidest

Käesoleva bakalaureusetööga soovis autor leida, kas erinevatest meediumidest lugedes on uudiste lugemise efektiivuses erinevusi. Lugemise efektiivsuse all on antud töös vaadeldud faktide meeldejätmist. Uurimisküsimustele vastuste leidmiseks viis autor läbi katse. Katse käigus paluti kolmel erineval katserühmal lugeda samasid tekste erinevatest vahenditest. Katses osalesid paberlehe, veebilehe ning nutitelefonide rühm. Katse toimus kahes osas. Pärast tekstide läbi lugemist, pidid katses osalenud täitma küsimustiku, mis kontrollis, kui palju neile loetud tekstidest meelde jäi. Just see, kui palju rühmadel loetust meelde jäi, näitaski erinevate rühmade lugemisefektiivsust. Katses osalenud olid kõik Tartu Ülikooli ajakirjanduse- ja kommunikatsiooniinstituudi bakalaureuseastme tudengid. Katses osales 18 inimest - 10 meessoost ning 8 naissoost isikut. Katses osalenud olid 19-24 aastased esimese ja teise kursuse tudengid. Katse käigus saadud andmete tõlgendamiseks oli mitu meetodit. Järgnevalt on välja toodud tulemused, mis on arvutatud meetodil, mida käesoleva töö autor pidas sellise uurimuse läbiviimiseks kõige paremaks meetodiks. Töö tulemustest selgus, et erinevatest seadmetest uudiste lugemise puhul võib tõepoolest täheldada erinevat lugemisefektiivsust. Kõige efektiivsem oli uudiseid lugeda paberlehest, mille tulemust tähistame 100%-ga. Uudiste lugemise efektiivsus veebilehest oli 80% paberlehe efektiivusest. Nutitelefonist uudiseid lugenud rühma efektiivsuse tulemuseks saime 46% paberlehe efektiivsusest. Katse tulemustest näeme, et erinevatest seadmetest uudiste lugemise vahel on erinevusi. Eriti torkab silma, et nutitelefonist uudiste lugemine on rohkem kui poole võrra ebaefektiivsem kui paberlehest uudiseid lugedes. Käesolevatest andmetest saame püstitatud uurimisküsimustele vastata, et erinevatest keskkondadest lugedes on lugemise efektiivsus tõepoolest erinev. Saadud tulemustest võime järeldada, et paberlehtedest on uudiste lugemine kõige efektiivsem, sest sealt lugedes jäi lugejale kõige rohkem fakte meelde. Seevastu nutitelefonidest uudiste lugemine oli suhteliselt ebaefektiivne, sest lugejatele jäi meelde poole vähem kui paberist lugedes. Käesolevat tööd võib võtta katsetusena ühest võimalikust uurimismeetodist, kuidas uurida eri seadmetest tulenevate lugemisefektiivususe erinevust. Autor leiab, et andmete kogumine katse meetodil oli hea moodus, sest andis autorile hea andmestiku, mille põhjal lugemiskeskkondade erinevusi välja tuua. Siiski leiab autor, et bakalaureusetöö raames läbiviidud katset saaks täiendada. Edasistes katsetes tuleks täiendada nii katses kasutatud küsimustikku kui ka läbimõeldumalt valida katses kasutatud lugemistekstid. Eriti rõhutab autor, et katse tulemuste arvutamiseks tuleks leida meetod, mis annaks katse tulemustest kõige objektiivsemad, ent samas hästi võrreldavad andmed. Kokkuvõttes leiab autor, et käesolevat katse vormis uurimismeetodit on võimalik kasutada ka teistes uudiste lugemise efektiivsust uurivates teadustöödes. Siiski soovitab autor katset veelgi täiustada.http://tartu.ester.ee/record=b2657349~S1*es