Vene noorte kodanikuaktiivsust kujundavad tegurid (õpilaste intervjuude põhjal)

Magistritöö „Vene noorte kodanikuaktiivsust kujundavad tegurid (õpilaste intervjuude põhjal)” eesmärk oli uurida, millised tegurid avaldavad mõju venekeelsete koolinoorte kodanikuaktiivsusele ning kuidas nad seda teevad. Antud teemat peetakse tähtsaks nii demokraatia arengu kui ka integratsiooni seisukohalt, kuna noorte ja rahvusvähemuste kodanikuaktiivsus on kasulik riigi demokraatiale tervikuna ja ühtlasi nende sotsiaalsete rühmade liikmetele endile. Uuring keskendus spetsiifiliselt Eesti venekeelsete gümnaasiumide ja kutsekoolide õpilastele Tallinnast ja Narvast. Uurimisküsimused olid järgmised: Millised tegurid mõjutavad vene noorte kodanikuaktiivsust? Kuidas konkreetselt need faktorid mõjutavad vene noorte kodanikuaktiivsust? Kuidas mõjutavad vene noorte kodanikuaktiivsust sõbrad ja tuttavad ning vanemad, ühiskonnaõpetuse tunnid, noorte integreerituse tase, võimalused olla aktiivne, meedia, noorte huvid ja oskused ja noorte hoiakud? Milliseid aktiivsust mõjutavaid tegureid on võimalik tehtud intervjuude alusel veel selgitada ning kuidas need konkreetselt mõjutavad vene noorte kodanikuaktiivsust? Töö empiiriliseks materjaliks olid poolstruktureeritud süvaintervjuud 14 noorega Tallinnast ja Narvast. Ühtlasi kasutati ka ankeetküsitlust integreerituse ja hoiakute väljaselgitamiseks. Materjali analüüsiti kvalitatiivse kontent-analüüsi abil. Eelanalüüsiks rakendati osade intervjuude puhul diskursuseanalüüsi. Uuringust selgus, et oluliselt on noorte kodanikuaktiivsusega seotud informatsiooni andvad, kaasa kutsuvad ja innustavad sõbrad ja tuttavad, samuti huvid, oskused ja need isikuomadused, mida noored hindavad tegevuseks sobivateks, soov saada (eelkõige mittemateriaalset) kasu ning ka ajaliste ressursside olemasolu. Õpetajad soodustavad aktiivsust kui infovahendajad ja julgustajad mitteformaalses suhtlemises. Vanemate roll erineb sõprade ja õpetajate rollist ning võib väljenduda üksnes aktiivsust soodustatavate isikuomaduste kujundamises. Aktiivsematele noortele on rohkem omane suurem integreerituse tase, enda rolli ühiskonnas tähtsaks pidamine, uskumus oma võimetesse ühiskonnas toimuvat muuta ning aktiivsusega seotud hoiakud. Hoiakute kujundamisel on oluline roll omal kogemusel või teiste näidetel. Tehtud intervjuude põhjal ei leidnud kinnitust ühiskonnaõpetuse tundide seos kodanikuaktiivsusega, eesti keele teadmise seos kodanikuaktiivsusega, konkreetsete hoiakute olemasolu seos kodanikuaktiivsusega ning vanemate kui ühiskonnateadlikkuse „kasvatajate“ osatähtsus. Antud uuring täiendab olemasolevaid teadmisi noorte kodanikuaktiivsust mõjutavatest teguritest, selgitades detailsemalt, kuidas täpsemalt erinevad tegurid võivad noorte kodanikuaktiivsust mõjutada. Lisaks juhib antud töö tähelepanu mõningatele asjaoludele, mis integratsiooni seisukohalt võivad arutlust vajada. Antud uuring täiendab olemasolevaid teadmisi noorte kodanikuaktiivsust mõjutavatest teguritest, selgitades detailsemalt, kuidas täpsemalt erinevad tegurid võivad noorte kodanikuaktiivsust mõjutada. Lisaks juhib antud töö tähelepanu mõningatele asjaoludele, mis integratsiooni seisukohalt võivad arutlust vajada.http://tartu.ester.ee/record=b2657401~S1*es