Social control and religion

Kogukonnad on läbi põimunud sotsiaalsest kontrollist ning kohati ka religioonist ja ilmselt pole ühtegi püsivamat inimgruppi kus poleks võimalik leida sotsiaalse kontrolli toimimist. Sotsiaalne kontroll on üldistatult öeldes suunatud inimeste kooseksisteerimise võimalikkuse realiseerimisele ehk teisiti öeldes – vältimaks kõigi sõda kõigi vastu. Interdistsiplinaarsel põhimõttel koostatud väitekirjast tuleneb, et religioonil ja kriminoloogias kasutamist leidnud sotsiaalse kontrolli teoorial on vähemasti üks kokkupuutekoht, see on deviantse käitumise selgitamine ning ärahoidmine. Dissertatsioonis on suurt tähelepanu pööratud tuvastamaks asjaolu kas religioonil on õigusvastast käitumist pärssiv võime või mitte. Väitekirjas käsitletud materjalist tulenevalt võib väita, et religioon saab toimida õigusvastase käitumise tõkestajana. Kuid miks ta omab sellist mõju ja milliste teede kaudu ta seda mõju avaldab, pole tänaste teadmiste pinnalt võimalik täpselt ja üheselt välja selgitada. Väitekirjas on peatutud mitmetel võimalustel ning pole välistatud, et tegemist on religiooni poolt avalduva kompleksmõjuga, millel on iga indiviidi suhtes iseomane mõju. Siiski saab möönda, et religiooni kõigist individuaalsetest mõjutamisteedest hoolimata, universaalseim mõjufaktor on moraalse kogukonna olemasolu, mis võib õiguskuulekat mõju avaldada isegi nende isikute suhtes, kes pole end religioossetena määratlenud. Religiooni rolli ja efektiivsust sotsiaalse kontrolli valdkonnas lähitulevikus ei ole võimalik täpselt ennustada, kuid lähtudes erinevates ühiskondades valitsevast suhtumisest religiooni saab eeldada, et vähemasti ajaloolisest traditsioonist lähtudes kestab religiooni mõju sotsiaalse kontrolli protsessis. Sekulaarsetes riikides, nagu näiteks Eesti, ei ole põhjust loota, et religioonist ja religioossusest oleks märkimisväärset abi kuritegevuse vastu võitlusel, samuti õigusvastase käitumise pärssimisel laiemalt. Selleks on religioonil sekulaarses riigis liiga vähe mõjujõudu.Communities are intertwined with social control, and sometimes with religion and apparently there is no permanent human group in which we couldn’t find the functioning of social control. Social control, as to make a generalization, is oriented to realizing the possibility of coexistence of people, in other words - to prevent a war of all against all. From the thesis, drawn according by interdisciplinary research principles, follow that religion and social control theory used by criminology has at least one interface, it is deviance identification and prevention. The thesis pays much attention on establishing the fact whether religion has an unlawful behavior inhibiting ability or not. Materials examined in this dissertation give the base to state that religion can act as a barrier to unlawful conduct. But why it has such an influence, and by what routes does it influence, it is not possible to say using contemporary knowledge. In the thesis a number of opportunities are noticed and it isn’t ruled out that religion has a complex influence principle or concurrence that influences every person in different ways. However, I accept that despite all ways by what religion can affect individual behavior, the most universal way is the existence of a moral community, which can affect even those individuals who have identified themselves as non-religious. The role of religion and its effectiveness in social control sphere in the near future can not be precisely predicted, but according to the prevailing approach to religion in different societies it can be expected, that at least based on the historical tradition the influence of religion will last in the process of social control. In secular countries such as Estonia, there is probably no reason to hope that religion and religiosity would be a significant aid to fight against crime or deviance in general. For that effect religion in secular states has too little influence and constituency