Marina Tsvetajeva poeetika (1900. aa lõpu – 1910. aa lüürika)

Käesolevas väitekirjas on esitatud vene modernistliku luuletaja Marina Tsvetajeva lüürika analüüs alates tema kõige varajasematest luulekatsetustest kuni 1916. aastate tekstideni. Uurimistöö lähteteesiks oli see, et Tsvetajeva valib poeetika peamisi struktuurelemente tihedas seoses ajastu kontekstiga ning et tema valik tuleneb eeskätt 1910. aastate sümbolismi otsinguist. Seetõttu oli uurimistöö üheks oluliseks konkreetseks ülesandeks Tsvetajeva varajase loomingu käsitlemine, mis reeglina jäeti uurijate poolt tema luule peamise korpuse raamest välja, kuna mitmed kirjandusteadlased pidasid seda “lapselikuks” ehk “infantiilseks”. Väitekirjas tõestasime, et “lapse” subjekti kujunemine poeedi luules ei toimu “stiihiliselt”, vaid rea kirjanduslike faktorite mõjul. Tutvumine sümbolistliku luuletaja ja kriitiku Ellisega 1909. aastal määras kindlaks temaatilise ja subjektiivse samasugususe kui Tsvetajeva luuletuste baasstruktuuri. Väitekirjas käsitletud eraldiseisev teema on Tsvetajeva vaated tekstide pragmaatikale ning teksti ja lugeja vastastikustele suhetele. Sümbolistid mõistsid kirjaniku ilukirjanduslikku maailma kui tervikut, mis oli killustunud erinevateks tekstideks. Taoline arusaam vähendas üksiku teose tähtsust ning suurendas tekstiüleste moodustiste — kogumike, tsüklite — rolli. Tsvetajeva ei jäänud nendest tendentsidest kõrvale. Tema varajase perioodi looming kujutab endast evolutsiooni päevaraamatu-tüüpi kogumikelt luuletsükliteni. Käesoleva uurimistöö oluliseks teemaks on Tsvetajeva suhtumise uurimine vene XIX sajandi luuletraditsiooni. Väitekirjas püüdsime näidata Žukovski, Puškini, Nekrassovi, Feti, aga ka nt Novalise “öise poeesia” retseptsiooni aktuaalsust Tsvetajeva luulemaailmas. Tsvetajeva loomingu uurijad on pikka aega vaadelnud Tsvetajeva pärandit lahus kirjandustraditsioonist, piirates tema loomingu kontekste biograafia ja psühholoogiaga. See lõi teatud paradoksi — Tsvetajeva luule, kui XX sajandi vene kultuuri üks tippusid, jäi sidumata oma ajaloo ja kaasajaga. Väitekirjas demonstreeritud lähenemisviis aitab mõista Tsvetajevat kui vene luuletraditsiooni pärijannat ja tõlgendajat.The thesis researches the lyrics of Marina Tsvetaeva from her earliest poetical experiments till poems dated year 1916. The principal point of the research is Tsvetaeva’s choice of main structural elements of poetics which was closely connected to the context of time she lived and her choice in the first instance was the result of symbolistic experiments from the late 1910s. Therefore one of the most important exact tasks of the thesis was to study Tsvetaeva’s early lyrics (which usually considered by researches as not “mature” enough, juvenile works). The thesis shows, that formation of child’s subject was not “spontaneous”, but the result of number of literary factors. Meeting in year 1909 poet and symbolistic critic Ellis determined recognition of theme and subject’s homogeneity as main structural base for Tsvetaeva’s poetry. This position matched with the newest symbolistic experiments. Special topic of the thesis is Tsvetaeva’s point of view on pragmatics of text, mutual relations between text and reader. Symbolists understood writer’s universe as a whole, which is broken for the single texts. This interpretation reduced the importance of isolated works and raised the role of such unities as poetical collection and cycle. Tsvetaeva’s work was not aside from this tendency. Her early period’s work evolved from poetical collection of diary type to poetical cycles. Important part of the research is the investigation of Tsvetaeva’s relation to Russian poetic tradition of XIX century. We showed the urgency of Zhukovsky’, Pushkin’, Nekrasov’, Fet’s poetry for Tsvetaeva’s poetical world as well as perception of Novalis’ “night poetry” in Russian tradition. For a long time researches considered Tsvetaeva’s works in isolation from literary tradition, limiting contexts of her work with the biography and psychology. This set up certain paradox: Tsvetaeva’s poetry being one of the tops of Russian culture of XX century excluded from the history and the present. The used method demonstrates the efficiency of maximal expansion of analysed context and helps to understand Tsvetaeva as a heiress and interpreter of Russian poetic tradition