Täiskasvanute psühholoogilise distressi eelnevad ja kaasnevad tingimused

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.Dissertatsioonis käsitletakse psühholoogilise distressi (ärevuse ja depressiooni) seotust demograafiliste ja sotsiaal-majanduslike näitajatega, eluga rahulolu ning muude sotsiaalset kohanemist mõjutavate faktoritega Eesti elanikkonnas. Kuna naiste hulgas on distressi näitajad keskmiselt kaks korda kõrgemad kui meestel, pööratakse uurimuses erilist tähelepanu sugudevahelistele erinevustele ärevuse ja depressioonisümptomite ning eluga rahulolu ja oma elu üle kontrolli tajumise vahel. Uurimuse põhiandmestik pärineb kahest üleriigilisest terviseintervjuust: Eesti Terviseküsitlus 1996 ja 2006. 1996. a. Eestis läbi viidud terviseküsitluse tulemustest ilmnes kindel seos majandusliku olukorra ja psühholoogilise distressi, eluga rahulolu ning muude sotsiaalse kohanemise tunnuste vahel. Enim kannatasid ja ei olnud oma eluga rahul eakamad, üksikud, mitte eesti rahvusest ning majanduslikult mitteaktiivsed ja ilma tööta inimesed. 2006. a. terviseküsitlusest selgus, et distressinäitajad Eesti elanikkonnas olid 10 aasta jooksul oluliselt vähenenud. Näiteks olulist depressioonisümptomaatikat viimase nelja nädala jooksul arvas endal olevat esinenud ainult 3,3 % küsitletud majanduslikult aktiivsetest meestest vanuses 18-65, võrreldes 6,7 % 1996 aasta terviseuuringust. Naiste vastavad näitajad olid 6,8% 2006. a. ja 14,9% 1996. a. Edasine vaimse tervise kolme olulise komponendi – kontrolliveendumuste, eluga rahulolu ja negatiivsete emotsioonide – omavaheliste seoste uurimine näitas, et naiste ja meeste heaolu ja vaimse tervise struktuur on üldiselt võrreldav, aga sisaldab ka olulisi erinevusi. Naiste eluga rahulolu mõjutas oluliselt rahulolu pereelu ja majandusliku olukorraga. Meestele omakorda olid oluliseks rahulolu allikaks ja stressi reguleerimise vahendiks vabaajategevused ning nendega rahulolu. Oluliselt erinesid ärevuse- ja depresssioonisümptomite ja eluga rahulolu omavahelised seosed meeste ja naiste vahel. Leitud erinevused võimaldavad seletada naistele iseloomulikku kõrgemat distressi meestega võrreldes ja kinnitavad „stressi taastootmise“ hüpoteesi passiivse ja emotsioonile suunatud toimetuleku kaudu. Nii meestel kui naistel olid isikliku kontrolli alahindamisega seotud uskumused mehhanismiks, mille kaudu lapsepõlve kahjustavad faktorid soodustasid ärevust ja depressiooni täiskasvanueas. Veelkord leidis kinnitust naiste tugevam haavatavus. Mitteturvaliseks peetud lapsepõlvekeskkond seostus isikliku kontrolli alahindamisega oluliselt rohkem naistel kui meestel. Naiste ebasoodsamat olukorda peegeldab ka nende suurem väljalangevus kõrge stressimääraga lennujuhi elukutsest.In the thesis the associations between psychological distress (anxiety and depression), demographic and socio-economic characteristics, life satisfaction and other indicators of social adjustment were examined in Estonian general population. Gender differences in relationships between anxiety and depressive symptoms, life satisfaction and perceived personal control over one’s life were emphasized, because women had twice as much psychological distress compared to men. The main source of data for the research were two Estonian Health Interview Surveys (EHIS), from the years 1996 and 2006. The results from the EHIS 1996 revealed significant associations between economic circumstances, psychological distress, life satisfaction and other indicators of social adjustment. The most distressed and dissatisfied with one’s life were those who were older, living alone, belonging to other ethnic groups (non-Estonians), and who were economically inactive or unemployed. From the results of EHIS 2006 it is evident that during 10 years the levels of distress symptoms in Estonian population became significantly lower. For instance, from economically active sample of men aged between 18-65 from EHIS 2006 3.3% reported having significant depressive symptoms during the previous 4 week compared to 6.7% of prevalence for depressive symptoms from EHIS 1996. The prevalence of significant depressive symptoms in women sample was 6.9% and 14.9%, respectively. Further exploration of relationships between three components of mental health – beliefs about control, satisfaction with life and negative affective states – revealed the overall similarity of structural relationships between the indicators of mental health and general well-being, but the differences also exist. The general life satisfaction of women was significantly more influenced by satisfaction with family life and economic situation. Life satisfaction and lower distress symptoms in men were significantly supported by their leisure activities and by satisfaction arising from those activities. Significant differences were found in the relationship between anxiety and depressive symptoms with life satisfaction between genders. These differences enable to explain the higher distress levels found in women compared to men and support the “stress generation” hypothesis via the passive and emotionally focussed coping. The beliefs about diminished personal control were the mediators between adverse childhood experiences and adult anxiety and depressive symptoms in both genders. Once again the greater vulnerability of women was established. The unsafe childhood environment experienced by women was more significantly associated with their diminished sense of control compared to men who had experienced the same adversities in their childhood. The unfavourable position of women is also reflected by the greater female attrition rate from high stress profession of air traffic controllers